Metafoorid pole ainult poeetilised ja retoorilised kaunistused, vaid ka võimsad taju ja kogemuse kujundamise vahendid. Kui muudame mingit mõistet väljendavat metafoori, muudame ka raame, nii et mõistest on võimalik aru saada. Just selline vaatenurga muutus pakub meile maailma tajumiseks ning mõjutamiseks rohkem valikuid. (Owen)
George Lakoffi ja Mark Johnsoni (2011) kontseptuaalse metafooriteooria põhjal ei ole metafoor lihtsalt poeetika või retoorika valda kuuluv kujund, mida argikeeles kuigi palju ei kasutata. Metafoorid on keeles valdavad, lausa vältimatud konstruktsioonid. Lisaks ei kuulu metafoorid ainult keelde, vaid need mõjutavad ka mõtlemist ja tegutsemist. Inimesed korrastavad maailma metafooride kaudu.
(Lakoff, Johnson)
Keeles on üks väga huvitavaid sõnaliike kaassõnad. Need võimaldavad edasi anda märksa rikkamaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. /--/ Kaassõnade tekkimise mehhanism on väga kütkestav - nad kujunevad enamasti nimisõnade grammatiseerumise tulemusena. Iseloomulik on see, et peamiselt muunduvad kaassõnadeks inimese kehaosad. Keel orienteerub suuresti keha järgi, üritades maailma ette kujutada inimkeha sarnaselt. Kuna inimene tajub maailma oma keha kaudu, nii sisaldab keel väga palju kehalise kogemuse kaudu kogutud ainest. Pea tähtsus võrreldes teiste kehapiirkondadega on ilmne: just pea küljes olevate kehaosade nimed on paljudes keeltes grammatiseerunud ruumisuhteid kajastavaks sõnavaraks.
(Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets", lk 43)