A. Kivika ,,Lendavad sead" |
M. Heinsaare ,,Ilus Armin" |
Kas sa tunned seda teed, mis viib üle mitme vee? Selle lõpus, sopiline, järv on muinasjutuline. Kord üks kalur sinna juhtus, kuid ta latikapüük luhtus: järvest helkis koolnu kere, kaldal kohkund pardipere. Linnast saabus politsei, käerauad kaasa tõi, võttis mehel natist kinni, meest siis pikalt-pikalt pinnis - temal mitu viga leidis, lõpuks vangitorni heitis. Teda taga nuttis siga, keda nuumat oli viga, sest et praadi tast ei saand, tema tuhnis rõõmsalt maad. Aga mehe päevad loetud, temalt vabadus on võetud, kuigi süüdi ta ei ole. Siin see lugu, kole-kole. |
sürrealistlik hommik mees koolnurohelise näo ja vorstjate lögaste sõrmedega vaatas vihamustade silmadega kummaliselt tursunud patja ja teki all lebavat pundunud keha mille kohal räuskasid rõvedad aplad rongad ja punnitasid oma liitsilmi võikalt sumisevad läikivad porilased ahastuses märkas mees et oli öösel nahka pistnud ainult pool oma naist röögatades kargas ta lihatükkide keskelt lõi maha kolm kärbest ja neli ronka tõmbas sae käima ja viis oma pooleli jäänud töö lõpuni |